Saja aasta lauluteed hoides

“Rõuge laulu- ja tantsupidu 100 pani Ööbikuoru ja ümberkaudsed metsad laulust kaikuma,” jagasid lähedal olnud kodused ja naiskodukaitse matkajad muljeid möödunud juubelipeost. Koos oli sadu lauljaid, tantsijaid, pillimängijaid ning pealtvaatajaid, et koos traditsioone hoida ja igakevadist pidu pidada. Rõuge laulu- ja tantsupidu 100 sai tänavu väärikalt tähistatud.

30. maist 1. juunini tähistas Rõuge olulist verstaposti – möödus 100 aastat Rõuge esimesest laulupäevast. Esimene laulupäev leidis aset 1925. aastal juunikuus Rõuge pargis. Juubeli puhul korraldas Rõuge valla rahvamaja nii traditsioonilise Rõuge valla laulu- ja tantsupeo koos simmaniga, Võru maakonna memme-taadi peo kui ka Mari Kalkuni ja Eesti Rahvusmeeskoori kontserdi Rõuge kirikus.

Rõuge laulu- ja tantsupidu 100

Rõuge laulu- ja tantsupeol 30. mail oli Ööbikuoru vabaõhulaval 20 kollektiivi ligi 350 esineja ja 12 juhendajaga. Esivanemate kombel kutsusime kokku esinejaid kogu kihelkonnast, nii et peost said lisaks Rõuge erinevatele kollektiividele osa ka Lasva segarühm, Puiga rahvamaja segakoor Claro,  segakoor Hilaro, Võru gümnaasiumi segakoor ja noorterühm Hopser. Muidugi tantsiti ja lauldi üheskoos ka "Tuljakut". Solistina astus koos ühendkooriga üles meie armas Mari Kalkun lauluga "Hoia-hoia Võrumaad". Kolmepäevase sündmuse esimene päev lõppes lõbusa ühistantsimisega ansambli Kruuv muusika saatel.

“Sada aastat inimese elus on pikk aeg, sada aastat ajaloos on viiv, aga sada aasta ühe kogukonna traditsioonide kujunemiseks ja juurdumiseks on piisav aeg. Kui 1925. aastal oli esimene Rõuge kihelkonna kokkulaulmine midagi uut ja uljast, siis tänaseks on laulu- ja tantsupidu kujunenud osaks Rõuge valla inimeste olemusest. See on midagi, mida iga aasta teame oodata kui väga kvaliteetset, uhket ja väga emotsionaalsete hetkedega pidu,” rääkis Rõuge vallavanem Britt Vahter laulu- ja tantsupeo lõppedes. Tema sõnul oli juubelipidu imeline ja väga uhke ning seda vaadates ja kuulates oli nägu kogu aeg naerul. 

Rõuge laulu- ja tantsupeo 100 sündmuseks valmis ka laulupäevade ajalugu kokkuvõttev näitus, mida kõik huvilised kohapeal lugeda ja vaadata said.

Võrumaa memme-taadi pidu Rõuges

Võrumaa memme-taadi pidu pakkus 31. mail tõeliselt ilusaid hetki Pesapuu all Ööbikuoru vabaõhulaval tantsivate, laulvate ja pilli mängivate Võru maakonna memmede ja taatidega, andes oma esinemistega väärika panuse Rõuge laulu- ja tantsupidu 100 sündmuse kordaminekuks. Kokku osales 18 kollektiivi koos üle 300 esineja ning 15 juhendajaga. 

Võrumaa arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals ütles peo hakul, et maakonna memmedel-taatidel silmad säravad ja nad oskavad pidusid pidada ka ilma pulbikuta, kuid neid rõõmustavad väga, kui nende lapsed ja lapselapsed, armsad naabrid ja sõbrad võtavad osa peost, milleks nad on pikalt ettevalmistunud. Rõuges oli see publik olemas ning see tegi korraldajatele vaid rõõmu.

Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots, kes olid laupäeval Rõuge Ööbikuorgu tulnud õnnitlema Rõuge kogukonda laulu- ja tantsupeo väärika juubeli puhul kui ka osa saama maakonna memme-taadi peost, rõhutas traditsioonide hoidmise olulisust. “Maakonna memme-taadi peo traditsioon näitab seda, et meie maakonnas on võimalik põlvkondade üleselt rahvakultuuriga tegeleda,” sõnas Toots. Tema sõnul annab peo traditsioon esinejatele lisamotivatsiooni ja tõuget rahvakultuuriga tegeleda ning on suurepäraseks võimaluseks oma õpitut teistega jagada. “Ringitegevuses osalemine on põhjus kodust välja tulla, eakaaslastega aega veeta ning seeläbi oma vaimset ja füüsilist tervist hoida ja turgutada,” lisas Toots sündmuse avasõnades.

Rõuge vallavanem Britt Vahter avaldas samuti lootust, et traditsiooni hoitakse ja saame veel aastakümneid memme-taadi pidu Võru maakonnas tähistada.

Võrumaa memme-taadi pidu on Võrumaal kestnud 33 aastat ja selle korraldamine on koostöös Võrumaa arenduskeskusega käinud nii-öelda külakorda ühest vallast teise. Sel aastal korraldas sündmust Rõuge vallas Rõuge valla rahvamaja. Korraldajatele olid loominguliseks toeks memme-taadi peo kunstilised juhid Riina Kööts ja Erja Arop, kes köitsid kõik lood ühte kimpu. Järgmiseks aastaks on avaldanud soovi maakonna memme-taadi pidu korraldada Antsla kultuurikeskus.
 

Mari Kalkuni ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert

Mari Kalkuni uus ja elu esimene live-album sai 30. maiks valmis ning 1. juuni õhtupoolikul esitles Rõuge juurtega naine seda koos Eesti Rahvusmeeskooriga Rõuge kirikus täissaalile.

Kontserdi eel oli kiriku juures mõnusat elevust. Kellel oli sugulane, kellel tuttav Eesti Rahvusmeeskooris laulmas, kes üldiselt koorimuusika või Mari Kalkuni loomingu austaja. Seni vaid neljas suuremas Eesti kontserdimajas aset leidnud ekslusiivne, palju elevust tekitanud ja publiku väga sooja vastuvõtu pälvinud Mari Kalkuni ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert “Stoonia lood” jõudis esimest korda linnadest välja, toimudes Rõuge laulu- ja tantsupidu 100 sündmuse raames Rõuge kirikus. Kontserti dirigeeris Mikk Üleoja.

Mari Kalkuni üheksas album "Stoonia lood live" kätkeb endas kahe aasta tuuritamist ja 11 parimat hetke. Kalkun avaldas heameelt võimaluse eest üles astuda kontsertkavaga, millega ta on tervele ilmale ringi peale teinud, esitades seda eelnevalt 20 erinevas riigis. “Olen sellega lõpuks jõudnud päris siia koju, Rõugesse – paika, kus väga paljud need lood on sündinud, alguse saanud,” ütles ta kontserdil. 

Albumil on viis ühislugu ka Eesti Rahvusmeeskooriga kevadel tehtud vägevast kontserttuurist. Lisaks on album mõjutatud regilaulu traditsioonist ning kõlab vägev Veljo Tormise kooriklassika. Albumi jaoks on oma tugeva panuse andnud helikunstnik Taavo Teras, kes tuuritas koos Kalkuniga erinevates riikides ning salvestas enamik kontserte.

Mida siis kontserdil täpsemalt kuulda sai? Kontserdi kontseptsioon tugines Mari Kalkuni albumile „Stoonia lood“, mille sisu moodustavad maailma loomise lood eesti pärimusest. Koorimuusika põimus Mari Kalkuni improvisatsiooniga. Kuulda sai viisijuppe ja karjasehüüdeid, trummihelid kõmisesid ja hääled kaikusid läbi kiriku. Kalkun pani laulma ja plaksutama ka publiku. Kirsiks tordil olid kontserdi lõpuloos kõlanud puhkpillid, nii nagu need 100 aastat tagasi kõlasid  kirikutornist esimese laulupäevale kokkutulnud rahva tervituseks. 

Mari Kalkuni ja Eesti Rahvusmeeskoori kontserdi viimaste laulude seas tuli esitusele ka laul „Mu välläkoolõmise pääl kiil“, mille sõnade autor Triinu Laan viibis ka ise publikus. See laul kutsub laulma ja kõnelema omas keeles, et vaid 72 000 mõistja-kõneleja keel säiliks. Mari Kalkuni sõnul on vähemalt pooled tema lauludest sündinud võru keeles. 

Lisaloona sai kuulda Mari Kalkuni ühte tuntuimat lugu "Sata-sata!", mis seekord õnneks vihma välja ei loitsinud. Kogu kolmepäevane festivali mõõtu Rõuge laulu- ja tantsupidu sündmust saatis ilus ja päikesepaisteline ilm.

Kontserdi eel ja järel oli kirikuaias mõnus kohvikusumin – Rõuge lasteaia Lepatriinude rühma lapsevanemad olid suure hoolega küpsetanud, et pühapäeva õhtupoolikul avada kirikuaias kodune heategevuslik kohvik. Saadud tuluga täiendatakse Rõuge lasteaia õueala. Lisaks said kõik huvilised soetada endale äsja valminud albumi plaate ja vinüüle koos Mari Kalkuni kirjutatud pühendusega. 

Kindlasti jääb Rõuge laulu- ja tantsupidu 100 kolmiksündmus kauaks eriliselt meelde. Tänavuse üldlaulupeo repertuaar kõlas 120 lauljaga ühendkoori esituses Ööbikuorus võimsalt ja 170 tantsijate väe esitatud “Tuljak” läks kordamisele. Hinnanguliselt sai koos osalejatega kolmepäevasest peost ja meie vägevast loost kokku osa ligikaudu 1600 inimest. Suur rõõm oli kohata ka publiku seas paljusid endiseid Rõuge kultuurikandjaid, kelle hilisemad tänusõnad uhke peo eest tegid korraldajate südame soojaks. Meid polnud küll nii palju kui esimestel laulupäevadel 1920ndatel ja 1930ndatel, ent seda tugevam oli tunne, et oleme osa millestki suuremast. Tähistasime mitte ainult ühte päeva, vaid tervet sajandit, mis on kantud laulu, tantsu, traditsiooni ja kogukonnatunde hoidmise vaimust. Meie ühtsuses kõlas sajandi pikkune laul ja ehk sündis siin Pesapuu all koos olles ka uus algus järgmisele sajale aastale. Tänu oma kogukonnale ja kollektiividele ulatuvad traditsioonid veel kaugele – sinna, kus laul veel kestab ja jalg veel tantsib ning jagub ka rahvariietekandjaid. Aitäh kõigile, kes te hoiate pärandit au sees ja annate sellele oma südamega uut elujõudu!

Rõuge laulu- ja tantsupidu 100 toetasid Rõuge vald, Eesti Kultuurkapital, JK Üritustehnika ja Võrumaa Arenduskeskus. Koostöös sünnivad suured ja võimsad peod. Täname ka Eesti Kontserti, Mari Kalkunit ja Eesti Rahvusmeeskoori. 

Järgmine Rõuge laulu- ja tantsupidu toimub juba 2026. aasta kevadel Missos.