Haanja rahvamaja
Ajalugu
Endises Haanja vallas tegutses kolmekümnendatel aastatel haridusselts, kaks raamatukoguseltsi, laulu- ja mänguselts, maanaiste selts, maanoorte ring, põllumeestekogu, tuletõrjeühing, kaitseliidu ja naiskodukaitse üksused jne. Kui arvata juurde ka koolide juures tegutsevad noorteühingud, mitmesugused majanduslikud koondised, siis tuli seltse ligemale paarkümmend. 1933. aastal oli vallas ühe ruutkilomeetri kohta 32 inimest. Võrdluseks oli Eesti keskmine 23 ja näiteks Pärnumaal ainult 14. Vallas seltsi- ega rahvamaja polnud. 1933. aastal asutatud Haanja seltside liidu tegevuse eesmärk oli ühise rahvamaja asutamine.
1935. aasta kadripäeval sammusid kolm maameest Haanja mägedest oma kodukootud riietes ja mõtetes Toompeale riigivanema töökohta toetust paluma Haanja Rahvamaja Turistide kodu ehitamiseks. Saatkonda kuulusid liidu esimees J. Eher, vallavanem A. Peterson ja seltskonnaliige E. Piir.
Haanja rahvamaja turistide kodu õnnistati 19. detsembril 1937. aastal. Hoone ehitamiseks määras riigivanem Konstantin Päts 16 000 krooni. Ehitus maksis kokku 24 224 krooni. Riigiisa toetuseta oleks see hoone jäänud ehitamata.
Majast
- Haanja rahvamaja on väike, armas, ilus, kompaktne, ajastuhõnguline, stiilne ja multifunktsionaalne hoone, kus on palju erineva suurusega ruume ning eraldi sissepääsudega (kolm) majaosa.
- Majas asub raamatukogu ja on olemas kaks kaugtöö kohta.
- Haanja kool kasutab maja aula ja auditooriumina, kohalik kogukond ringide tööks (saali ja kohvikuruumi).
- Majas on kolm wc (üks neist inava WC), üks dušširuum, soe vesi ühest 100-liitrisest boilerist.
- Maja on ahiküttega - selles on kokku 12 ahju, kuid on ka kaks õhksoojuspumpa.
