Mõniste rahvamaja

Ajalugu

Mõniste rahvamaja ehitamine võttis aastaid aega ning maja polnud ainuüksi Mõniste Hariduse Selts töö, vaid tegemist oli peamiselt nelja seltsi koostöö ettevõtmisega. See näitab selgelt, et kohaliku kogukonna koostöö on millegi suure loomise aluseks.

6. oktoobril 1940 avatud rahvamaja kultuurielu sai tõelise hoo sisse pärast sõda, kui 1946. aastal asus juhatajana tööle aktiivne ja mitmekülgne Alfred Lepp. Kodukohta tagasi tulles kasutas ta oma oskusi ja võimeid kõigepealt näidendite lavastamisel, olles ise ka näiteringi juhendaja. Populaarsed olid ka tema eestvedamisel korraldatud kohalikud laulupeod Kuutsil. Sel perioodil tunnistati Mõniste rahvamaja parima rahvamaja tiitli ja rändpunalipuga. Lepa  elutööks sai aga rahvamajja loodud koduloonurk, millest kasvas välja Mõniste muuseum, mida ta asus 1957. aastal juhatama.

Mõniste kultuurielu hea käekäik jätkus, kui rahvamaja juhatajana asus 1958. aasta sügisel tööle legendaarne Kalju Raag, kes juhtis Mõniste rahvamaja kokku 26 aastat. Kalju Raagi tööaastail oli Mõnistes suviti palju teatrite külalisetendusi, kontserte ja nimekaid esinejaid. Ka Mõniste rahvamaja peod olid alati rahvarohked. Isetegevusringid olid elujõulised. Näiteringi juhendas Kalju Raag ise, tantsuringide juhendajaks oli Ilme Raag. Muusikaringide eesotsas olid Lehte ja Alfons Visla ning Alfred Saar. Raag ise mängis puhkpilliorkestris ja kapellis. Väga populaarseteks sündmusteks kujunesid tollal iga aasta augusti lõpul toimuv noortepidu, mida valmistasid ette muusikakoolides õppivad noored. Palju käidi ringsõitudel teistes rahvamajades koos kontserdi või näitemängudega. Kalju Raagi mälestuseks seisab nüüd Mõniste rahvamaja eest 2022. aasta sügisel avatud mälestuspink.

Pärast renoveerimist, 2008. aasta juunis taasavatud Mõniste rahvamaja asus juhtima Ave Saluorg, kes oli hästi võimekas organisaator ja suutis ringide tegevuse väga kiiresti uuesti taastada. Tegevust jätkas 1993. aastal asutatud memme-taadi tantsurühm, lauluansambel Mehkarid. Segarühma asus juhendama Kalle Nurk, naisrühma Hipe võttis oma hoolde Lilia Veber ja näiteringi hakkas vedama Ene Müürsepp. Ansamblite juhendajana jätkas Kaido Teemägi. Loodi kapell, kus mängisid Alo Piho, Reino Käärmann, Meelis Mõttus, Helju Alliksoo ja Kalju Raag. Solistidena laulsid Liivi Mõttus ja Ave Saluorg. 2010. aastal tähistati rahvamaja avamise 70. aastapäeva. Rahvamaja sai heakorrastuse eest EV presidendi tunnustuse. Ave Saluoru eestvõtmisel organiseeriti mitmeid suvereise Lätti, Ungarisse ja Eestimaa erinevatele kultuuriüritustele, näiteks Kihnu saarele, Peipsi äärde, Mõisakülla jne.

Ave Saluorg lahkus Mõnistest 2015. aastal. Uute rahvamaja juhatajatena jätkasid Peeter Laurson (2015-2017), Marilin Kiisk (2017-2018) ja Kadri Laube (2018-2023). Mehkarite lauluringi hakkas juhendama Alo Pihu, tantsurühmal oli probleeme juhendaja leidmisega. Lõpuks võttis tantsurühma juhendamise endale Liilia Veber. Lauluansamblit hakkas juhendama Marin Kuslap. Nende ringide tegevus jätkub siiani. Tegevuse lõpetasid segatantsurühm, näitering ja ansambel Harmõn.

2023. aasta kevadest kuulub Mõniste rahvamaja Rõuge valla rahvamaja alla, mida juhib Kristjan Kurm. Mõniste rahvamajas on aktiviseerunud noored naised - Mõniste kandi laulurühm Hipõ alustas 2025. aasta sügisel kolmandat tegevusaastat ja neid juhendab Marin Kuslap ning naistantsurühm Hipp teist tegevusaastat, juhendajaks on noor pedagoog Christina Möllits. Hästi toimib koostöö Mõniste kooli, lasteaia ja muuseumi vahel. 

Majast

• Mõniste rahvamaja on kohaliku elu kultuurikandjaks.
• Tegemist on väikse, armsa, omapärase, heas korras kompaktse hoonega.
• Maja kasutatakse Mõniste kooli spordi- ja vabaaja hoonena ning ringide tööks.
• Olemas on riietus ja pesuruumid (8 dušši).
• Rahvamajal on suur saal ja mõned kõrvalruumid.
• Lisaks on majas magamistoa ja köögiga külaliskorter, kus on võimalik pakkuda majutusteenust.
• Mõniste rahvamaja juurde kuulub ka Mõniste pargis asuv välilava