Rõuge valla rahvamaja kollektiivid osalesid laulu- ja tantsupeol “Iseoma”

Alar Karis: Kas ei ole meil kõigil hea üheskoos olla?

Nende sõnadega alustas Eesti Vabariigi president Alar Karis laulupeo avakontserdi eel peetud kõnet ning lisas: “Ja kas ei ole hea tajuda meie Eestit nii ühtse ja üksteise poolt hoituna. Päris Eesti on alles. Seda näemegi laulu- ja tantsupeol alates proovidest rahvamajades ja koolisaalides kuni tänase suure peoni välja – ta elab ja püsib. See päris Eesti, kus kõik saavad olla ise ja omamoodi, kuid olles teisele avatud ning teineteist hoides.”

Tallinnas 3.–6. juulini toimunud 28. laulu- ja 21. tantsupidu „Iseoma“ tõstis esile murdekeeled, kodukandi eripära ja pärimusmuusika eheduse. Rõuge vallast osales peol neli tantsurühma, kaks laulukoori ja üks koosmängu punt – kokku 151 esinejat. Lisaks palju neid valla elanikke, kes laulsid, tantsisid ja mängisid pilli teistes Võru maakonna koosseisudes. Võib julgelt öelda, et peol oli esindatud 4 protsenti valla elanikkonnast, mis on suhtarvuna väga esinduslik arv ja väärikas panus traditsiooni hoidmisel.

Tantsijad sõitsid Tallinnasse proovideks juba peole eelnenud pühapäeval, lauljad juulikuu esimese nädala teises pooles. Võru maakonna tantsijad ööbisid Tallinna Saksa gümnaasiumis ja lauljad Kalamaja põhikoolis.

Tantsupidu

21. korda toimuva üldtantsupeoga jätkus tantsupeo 91-aastane traditsioon. Võrreldes varasemate tantsupidudega oli sellel korral pealavastaja Helena-Mariana Reimann Eesti jaganud kaheksaks piirkonnaks – Keskpõrand, Läänerannik, Pärnumaa, Sakala, Põhjarannik, Kagukant, Tartu-Voore ja Pealinn – ning iga piirkond valmistas tantsupeole erilise kava, mis on igale maanurgale kõige enam iseoma. Lisaks tulid Eestist kaugemal tegutsevad tantsijad oma üleilma kavaga ning väljakul sai näha ka võimlemis- ja naisrühmi oma kavaga.

Rõuge tantsurühmad tantsisid koos teiste Võru ja Põlva maakonna laste, noorte ja täiskasvanute sega- ja pererühmadega Kagukandi tantsuseadeid “Haani miis” ja “Kagukandi klaar”. Kagukandi tantsude seadete autor oli Maire Udras. Kokku andsid tantsijad kolm etendust, mille sisu on alati üks ja seesama – suur suguvõsa kokkutulek. Kagukandi tulek mõjus kui värske puhang, tema põu oli täis erinevaid üllatusi ja rind tugevat hindätiidmist.

Tantsupeol osalenud Rõuge rahvamaja segarahvatantsurühm Käsikäes rääkis, et need, kes esialgu kõhklesid, et hirmus suur pingutus ja kas üldse, jõudsid tõdemuseni, et megaäge oli. Taipamisi, mis nende päevade jooksul saadi, oli omajagu ning tunnustavaid ütlemisi oli kuhjaga. Ka tundis segarühm heameelt Kagukandi liigijuhi Maire Udrase hõike üle, kus ta tunnustavalt hüüdis meie tantsijate ponnistusi jälgides, et tantsija on ikka väga tugev jooksja.

Rahvamuusikapidu

4. juulil Vabaduse väljakul toimunud rahvamuusikapidu „Iseoma“ tutvustas neid, tänu kellele meie muusika elab: osavaid pillimehi minevikust ja tänapäevast, lugude loojaid ja kogujaid ning pärimuse talletajaid ja edasikandjaid. Laval oli ka Mõniste kooli muusikapesa, kes mängis kontserdi lõpus koondorkestris.

Kannelde kavas sai kuulda muusikapesa juhendaja Ott Kaasiku seades põimitud lugusid „Peetsu Maiel palju vara“ ja „Pulmapolka“, mida on 1957. aasta arhiivisalvestusel kandlel mänginud Theodor Marjak Rõuge kihelkonnast.

Iga liigi kavas oli lugu ka solistiga, kes on selle pilli tõeline meister ja kogukonna eestvedaja. Üks solistidest oli ka Rõugest pärit Maimu Jõgeda, kes astus üles koondorkestriga, esitades laulu „Tiivasirutus“. Loo autori Koidu Ahki jaoks tähistab see südame avardumist ja sirutust muusikas. “Tiivasirutus kannab minu jaoks naiseks küpsemise teekonda, oma tee leidmist, oma teed mööda käimist. Mulle väga meeldib, et just Maimu Jõgeda mängib solisti osa, tema naiselik puudutus annab loole palju juurde,“ ütles Ahk.

Rahvamuusikapidu avas ja ühendas meie iseoma pärimuse tahke, lisaks pillimängule ka laule, tantse, rahvariideid ja muud. Esimest korda oli kavas ühine algus- ja lõpunumber, mis ühendasid peolisi ning pakkusid ka publikule võimaluse kaasa lüüa.

Rongkäik

Laulu- ja tantsupeo vahel, 5. juulil Tallinnas toimunud traditsiooniline rongkäik oli rõõmus ja peaaegu, et vihmavaba, sest just siis kui Võru maakond Kaarli puiesteelt liikuma hakkas, lakkas vihmasadu. Vihm lauldi minema ühes Mari Kalkuni ja Rõuge segakooriga, kes päikest välja loitsisid. Lauljad laulsid, lapsed hõiskasid, lipud lehvisid ja enamik Rõuget tervitanud rongkäigu pealtvaatajad said kaasa võetud vihtadega viheldud.

Rongkäigus osalesid Rõuge 5.–6. klassi segarühm Präänikud, Rõuge põhikooli pererühm Ööbikud, Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts, Rõuge segarühm Käsikäes, Rõuge segakoor, Rõuge põhikooli lastekoor, Mõniste kooli muusikapesa koosmängupunt ning juhendajad ja saatjad. Lisaks olid rongkäigus Rõuge juurtega muusik Mari Kalkun, Rõuge vallavanem Britt Vahter, abivallavanem Uno Kangro, finantsjuht Jana Skippar, kommunikatsioonispetsialist Viivika Nagel, Rõuge põhikooli direktor Annika Kuus ning Rõuge valla rahvamaja juhataja Kristjan Kurm.

Kokku võttis rongkäigust osa ligi 45 000 peolist koos lauljate, tantsijate, rahvamuusikute, juhendajate, saatjate ning valdade esindajatega.

Laulupidu

Laulupeo 156-aastane traditsioon sai jätku 28. korda aset leidnud üldlaulupeoga Tallinna lauluväljakul, kus astusid üles laulukoorid ja orkestrid Eestist ja kaugemaltki. Rõuge vallasid olid laval Rõuge segakoor ja Rõuge põhikooli lastekoor.

Traditsiooniliselt toimus üldlaulupeol kaks kontserti: avakontsert, mis järgnes rongkäigule ja pühapäevane suurkontsert.

5. juulil toimunud avamisele järgnes valikkooride kontsert, mis sel korral koosnes suuresti murdekeelsetest teostest eesti koorimuusika klassikast. Eduard Tubin, Mart Saar, Miina Härma, Ester Mägi, Peeter Süda, Veljo Tormis, Cyrillus Kreek ja Arvo Pärt on vaid mõned autorid, kelle loomingut avakontserdil kuulda sai.

6. juuli laulupeo suurkontserdi avasid mudilaskoorid. Nende järel tulid lavale lastekoorid, poiste- ja meeskoorid, naiskoorid, segakoorid ning puhkpilli- ja sümfooniaorkestrid. Kokku oli kavas 40 eriilmelist teost, milles nii taaskohtumisi armsaks saanud paladega kui ka rohkelt uudisloomingut. Meeskooride esituses kõlas ka laul “Munamäel”.Teiste seas kõlas segakooride esituses Mari Kalkuni “Elukoor, mille seadis ja dirigeeris Rasmus Puur. Teos võeti kooride ja publiku poolt hästi vastu ja läks kordamisele. Ja kui muidu oli päev pilvine ja vihmane, siis just Mari Kalkuni laulu ajal tuli korraks täies hiilguses ka päike välja, mis koos muusikaga lõi lauluväljakule korraks erilise meeleolu ja atmosfääri.

Suurkontsert lõpus kõlasid laulukaare all ühendkooride esituses südamest lauldud traditsioonilised teosed: Miina Härma „Tuljak“, Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“ ja Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“. Lisaks lauljate improviseeritud ühislaulmine, kus esitati tuttavaid viise: Albert Uustulndi "Tüdruk", Karavani "Pärlipüüdja", Ivo Linna "Suvi", "Viimsest reliikviast" tuntud "Mässajate laul", "Metsavendade laul" ja teisi tuntud lugusid.

Laulu- ja tantsupidu numbrites

3.–6. juulini Tallinnas aset leidnud 28. laulu- ja 21. tantsupeole „Iseoma“ osales Võrumaalt kokku 813 laulupeolist, 552 tantsupeolist ja 27 rahvamuusikapeolist. Kokku esines laulu- ja tantsupeol üle 41 192 laulja, orkestrandi, tantsija ja rahvamuusiku. Kalevi Keskstaadioni murul rõõmustasid publikut 10 938 tantsijat ja tantsupeo etendusi külastas kokku ligi 44 000 inimest. Rahvamuusikapeol astus lavale 88 kollektiivi ja 65 üksikmängijat. Kokku osales suvisel rahvamuusikapeol 765 muusikut. Laulupeolisi oli kokku 32 022 ning ava- ja suurkontserti külastas kokku 79 000 inimest. Koore ja orkestreid juhendas 789 dirigenti. Laulupeol esines 45 väliskollektiivi 1545 osalejaga. Nende seas oli 31 Eesti kollektiivi välismaalt, kokku 1067 inimest ning 14 külaliskollektiivi 478 inimesega. Tantsupeol esines 38 väliskollektiivi ligi 600 osalejaga.

Juuli alguses Tallinnas toimunud laulupeo kunstiline juht oli Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupidu “Iseoma” korraldas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Laulu- ja tantsupeo päevad Tallinnas tõid kuuma ja kõrvetavat päikest, külma tuult, vihma ja pori, kuid kokkuvõttes on kõik peo õnnestumise üle rõõmsad ja rahul. Te olite väga tublid, et pidasite visalt rongkäigu ja proovid vastu ning pakkusite pidudel publikule nii lauldes, tantsides kui ka pilli mängides võrratuid elamusi. Suur tänu kõikidele!

Rõuge vallast osalesid tantsupeol:

Rõuge 5.–6. klassi segarühm Präänikud, juhendaja Kaisa Hallop ning saatjad Maarja Kallas ja Teele Altmäe;
Rõuge põhikooli pererühm Ööbikud, juhendaja Merike Helekivi ja saatja Liis Kutsar;
Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts (täiskasvanute segarühm), juhendaja Ulvi Toomik;
Rõuge segarühm Käsikäes, juhendaja Kaisa Hallop.

Laulupeol laulsid:

Rõuge segakoor (dirigent Ive Ruusamäe )
Rõuge põhikooli lastekoor (dirigent Ive Ruusamäe ja juhendajad Külli Mannas ja Kerli Perend ning saatja Merle Piiskop)

Rahvamuusikapeol mängisid pilli: