Rõuge valla eakate päev keskendus koduloo hoidmisele ja muutuvate aegadega kaasas käimisele
Reedel, 2. oktoobril tähistasid Rõuge valla eakad Misso rahvamajas eakate päeva.
Rõuge valla eakate päeva ringleva kontseptsiooni kohaselt algselt Rõuge rahvamajas toimuma pidanud suursündmus otsustati suure osalejate huvi tõttu korraldada sarnaselt üle-eelmisele aastale Misso rahvamajas, mis mahutab kõik meie armsad eakad kenasti ära. Kokku osales eakate päeval pea 160 inimest.
Rõuge valla eakate päev algas Misso koolimajas augusti alguses Misso kodukandipäevaks ja kooli kokkutulekuks üles säetud koduloonäituse külastamisega. Seejärel suunduti Misso rahvamajja pittu. Suurepärase kontserdi andsid Vastseliina muusikakooli õpetajad, kes esinesid Valdur ja pojad nime all. Lisaks said eakad naerda lõbusate Lahedate muttide pajatuste üle, sinna juurde hea seltskond ja maitsev söök.
Eakaid tervitanud Rõuge vallavanema Britt Vahteri kõnest jäi kõlama mõte, et kui ise positiivne olla, siis on kogu ümbritsev positiivne. Lisaks tõi vallavanem missokatele hea uudise Misso koolimajja ostjast, kelle huvi on majja hooldekodu rajada.
Rõuge valla eakate päeval sõna võtnud Võru Pensionäride Päevakeskuse juhataja Siiri Toomik, kelle juured on samuti Missomaalt, konstanteeris fakti, et elu on pidevas muutuses, millega tuleb kaasas käia. Sellega viitas temagi äsja koolimajas külastatud Misso koduloonäitusele, mis jutustab Misso ajalugu läbi muutuste tuulte ning Misso koolimaja kasutuseta jäämisest rahvaarvu vähenemise tõttu piirkonnas.
“Lähiajaloo talletamine ei ole kellegi teise asi kui meie enda asi,” rõhutas eakate päeva kõnes ka Rõuge valla rahvamaja juhataja Kristjan Kurm. Ta pani kõigile südamele, et sarnaselt Missole ootab kodulugu talletamist ka teistes Rõuge valla piirkondades, kus sarnane töö tuleks ära teha. Hea näitena tõi ta välja Luutsniku, kus on juba välja antud kultuuriloo raamat. Seejuures kutsus ta eakaid ülestähendusi tegema ja fotode taha kirjutama, kes seal peal on, et säilitada ajalugu järeltulijatele.
Rõuge eakate esinduskogu esimees Väino Marjak pidas kõne oma emakeeles, võru keeles, tõstes esile keele ausees hoidmist ning juhtides tähelepanu ka eripärale, et igas nukas on keel veidi erinev, mis keeleruumi veelgi mitmekesistab.
Tervitajad ja esinejad kutsus päevajuht Kairi Kuusk lavale peo jaoks ekstra kohandatud rahvalauluga, mida kõik osalejad eeslaulja järel saali kõlades kaasa laulsid.
