Misso kodukandipäeval ja kooli kokkutulekul vaadati tagasi kodukandi loole
8. augustil peeti üle kümne aasta Misso kodukandipäeva ja kooli kokkutulekut, mille raames tähistati Misso hariduselu 260. aastapäeva, avati koduloonäitus ja mälestuspink pikaaegsele koolijuhile Feliks Kraanile.
„Kümme aastat on tohutult pikk aeg. Selle aja jooksul on nii mõndagi Missos muutunud: vana koolimaja on lammutatud ja koolihariduse andmine on katkenud, kuid paljudele on Misso olnud kodukoht, tänane maakodu ning paljudele on Misso kool kodukool. Mälestustel, nendega tegelemisel ja jäädvustamisel on alati tervendav roll ning rõõm on alati taas kõik kokku tulla,“ ütles Rõuge valla rahvamaja juhataja Kristjan Kurm.
Kodukandipäev ja kooli kokkutulek tõi Misso üle ootuste palju inimesi, kohalike sõnul tunduvalt rohkem kui eelmisele kokkutulekule kümme aastat tagasi. Sündmust külastas päeva jooksul üle 300 inimese, teiste seas ka Misso keskkooli esimese lennu lõpetaja ja Misso kooli märgi kaasautor Milvi Aia. Üllatusi ja taaskohtumisi jagus kogu päevaks.
Koduloonäitus
Kui Misso maasool Ere Käis koos kohalike tarmukate vanaprouadega Rõuge valla rahvamaja meeskonna esimest korda 2025. aasta sügisel kokku kutsus, et arutada kodukandipäeva korraldust, tõi Misso haruraamatukoguhoidja Inge Pilt koosoleku ajal kapi tagant välja Kolme Kandi Klubi koostatud Missomaa ajaloonäituse, kus oli vähe, aga sügavamõttelist teksti ja palju huvitavat fotomaterjali. „Nii tekkiski üheskoos mõte teha ka seekord üks sisukas ja värske koduloonäitus ning viia see tühjalt seisvasse Misso koolimajja, et täita see taas mälestuste, lugude ja eluga,“ rääkis Kurm Misso kodukandipäeva ja koduloonäituse avamisel.
Misso koduloonäituse materjal põhineb varsemalt valminud näitustel ja ilmunud raamatutel, kasutatud on Misso kooli ja Vastseliina gümnaasiumi õpilaste koduloolisi uurimustöid ning Misso rahvamaja keldris ja kohalike inimeste kodudes leiduvaid esemeid. Kogukond pingutas näituse valmimisse sündmuse hommikuni. Lisaks varasemalt kokku kogutud materjalile jõudsid veel viimase 24 tunni jooksul kohale erinevad eksponaadid, mis täitsid koolimaja tühjad ruumid. Kokku valmis koolimaja ruumidesse läbi kolme korruse 20 erinevat teematuba Missomaa ajaloost. „See ei ole täiuslik ülevaade. Kindlasti on siin kajastamata eluvaldkondi, olulisi inimesi ja sündmusi, aga see ongi algus, kõik mida me poole aastaga suutsime kokku koguda ja näituseks valmis kujundada. Siit saab ainult edasi minna ja eesmärgiks on kindlasti jõuda põhjaliku kodulooraamatuni nagu see on naabritel Luutsniku kandis,“ rääkis Rõuge valla rahvamaja juhataja Kristjan Kurm, kes ootab veel inimestelt materjali. „Kogume üheskoos kokku mälestused ja lood, vanad dokumendid ja fotod, süstematiseerime ja toimetame väärikaks koguteoseks – mälestuseks Missomaale viimaselt kolmelt põlvkonnalt ja avastamiseks tulevastele põlvkondadele,“ loodab ta.
Näitus oli Misso koolimajas avatud kogu nädalavahetuse ning veel kahel korral augustis ja septembris. Huvi korral saab seda veel septembrikuu jooksul kokkuleppel külastada. Näitus on viimast korda avatud 3. oktoobril kell 13.00–16.00. Näituse jõuab läbi joosta poole tunniga, peatumiseks ja tutvumiseks kulub tund ning süvenemiseks vähemasti kaks või rohkem tundi.
Mälestuspink
Kodukandipäeva ja kooli kokkutuleku ajal avati ka Misso kooli endiste õpetajate eestvedamisel mälestuspink Misso keskkooli kauaaegsele direktorile ja kohaliku elu edendajale Feliks Kraanile. Misso uue koolimaja kõrval, vana koolimaja vundamendile paigaldatud mälestuspink on tänuavaldus tema panuse eest. Endise õpetajate toa ukse juures seisev pink on koht, kus hetkeks peatuda ja meenutada. Mälestuspingi avamiseks vajaminev summa koguti kokku annetustest.
Misso keskkooli hilisem direktor ja kogukonnahoidja Ere Käis meenutas pinki avades Feliks Kraanit kui sooja südame, avatud meele, hea huumori ja väsimatu töötahtega inimest. Feliks Kraani juhtis Misso keskkooli 31 aastat, laulis aastakümneid Misso meeskooris, aitas algatada kohalikku laulupeo traditsiooni, vedas kultuurielu, tegeles spordiga ja lõi kaasa kõiges, mis kogukonnale oluline oli. „Feliks ei seisnud inimeste ees, vaid inimeste kõrval ja just selliseid juhte mäletatakse,“ sõnas Ere Käis pingi avamisel.
Mälestustahvli kruvisid pingile Feliks Kraani lapsed Marnet ja Maie, Ere Käis ning vilistlaste ja annetajate esindaja Olari Saarniit.
Programm
Misso kodukandipäeva ja kooli kokkutulekuks oli kokku pandud sisukas programm, mida ka tänavune heitlik ilm ei seganud. Nii toimus näiteks Kungla puhkpilliorkestri kontsert Misso laululava asemel hoopis Misso koolimaja keldris koduloonäituse muusikatoas. Kontserdi lõpus andis Rõuge valla rahvamaja juhataja Kristjan Kurm Kungla puhkpilliorkestrile pidulikult üle puhkpillid, mis olid aastaid pärast Misso puhkpilliorkestri tegevuse lõpetamist Misso rahvamaja keldris kasutuna seisnud. Puhkpilliorkester Kungla dirigent Märt Metsla sõnul on need orkestri tänaste mängijate jaoks väga vajalikud ning avaldas tänu Misso puhkpillimuusika arendajatele. „Loodame, et meie hea sõprussuhe Missoga jätkub ka edaspidi,“ lisas ta. Kristjan Kurm ütles, et see teeb vaid heameelt, et Misso pillidega mängitakse ja puhkpillitraditsioonid elavad edasi. Misso puhkpilliorkestri viimased liikmed olid ka ise kohal ning kontserdist pisarateni liigutatud.
Pidulikku kontsert-aktust peeti Misso rahvamajas, kus kontserti alustati nagu kõiki Missomaa üritusi – ikka lauluga. Samal päeval tähistas oma sünnipäeva ka Rõuge valla rahvamaja juhataja Kristjan Kurm, keda ühiselt sünnipäevalauluga tervitati. Kontserdil astusid lavale tänaseni tegutsevad kohalikud kollektiivid: Misso naisansambel ALEAA, Misso eakate tantsurühm Meelespea ja Misso linetantsurühm Misso Lainerid. Üllatusesinemise tegid Prantsude suguvõsa järeltulijad Simona Kõiv ja Anni-Amii Purga. Kontsert-aktusesse oli põimitud ka koduloonäitusega seotud inimeste pidulik tänamine. Projekti kirjutas Ebe Zeerus, materjali koondasid kokku Helve Kukk, Ere Käis, Varju Sokk, Liidia Pindis, Tiiu Kolk, Kaja Oru, Inge Pilt ja Margus Neider. Tekstid toimetas Birgit Pettai ning kõik näituse 127 stendi kujundas ja ajaloolist faktikontrolli teostas Varje Kuusik. Eksponaate tõid Lembit Luts ja Olari Saarniit. Näitust aitasid üles panna Eve Grünberg, Jane Koemets ja Indrek Noorsalu. Tehniliselt olid abis Margus Isotamm, Joosep, Jaagup ja Lee Kurm ning Piret Parrest. Koolimaja aitasid puhtaks rookida Helve Kukk, Leili Kukk ning Helje Mesi. Väiksemaid abilisi, kes panustasid oli veel palju ning neile kõigile kuulub meie sügav tänukummardus!
Päeva jooksul olid Missomaal avatud talud. Külastada sai Andri-Peedo talu kitsefarmi, Ärni puitkäsitöö galeriid ja Ploomi talu ajalootuba, kus oli eksponeeritud Tsiistre kandis leidunud asju eelmisest ja üle-eelmisest sajandist. Päeva esimeses pooles toimus Misso kalmistul kalmistupüha, kus jutlust pidas EELK Vastseliina Katariina koguduse õpetaja Jaanus Torrim ja mängis Kungla puhkpilliorkester.
Õhtune programm pakkus erinevat tantsumuusikat nii noortele kui vanadele. Esinesid ansambel Tuulest Viidud ja Hovery Covery. Viimane oli eriti oodatud, sest ansambli solist Hoveri Erik on Missost pärit ning tantsida ja kohtuda soovisid nii pereliikmed kui ka naabrid ja vanad tuttavad. Kontsertkavasse oli peakangelaselt põimitud seiklusi ja mälestusi Misso aegadest, mida esineja lugude vahele jagas. Huvitava faktina tõi Hoveri Erik välja, et on olnud palgal Misso rahvamajas, mille laval ta seekord kodukandipäeval ja kooli kokkutulekul üles astus.
Ansamblite esinemise vahele näidati ka 2007. aastal lühidokumentaalide sarja “Eesti lood” raames valminud režissööri Ergo Kulla lühikest dokumetaanlfilmi „Kui seda metsa ees ei oleks“, kus väikese Misso maakooli argielu ja filosoofia kaudu otsitakse vastuseid küsimustele meis endis. Juba filmi tegemise ajal oli kool hääbumise kartuses. Teisalt mõjus film ka nostalgiliselt, kuna seda filmiti veel vanas koolimajas ja selle ümbruses.
Misso kodukandipäev ja kooli kokkutulek toimus Rõuge valla rahvamaja koostöös Misso kogukonna ja Missoga seotud inimeste, asutuste ja kollektiividega. Kokku sai kamp entusiaste, kes vaimustusid minevikust ja soovisid selle paigutada väärikale kohale olevikus.
