Aigu Om!-i aeg on käes
Sel nädalal, 15.–18. juulini toimub kuuendat korda Aigu Om! festival, mis kutsub korraks kõrvale jätma argirutu, liikuma looduses, õppima midagi uut ning kohtuma inimestega, kes väärtustavad aeglasemat elurütmi ja kohalikku kultuuri.
Võrumaal toimuvale festivalile annab sel aastal rahvusvahelist mõõdet koostöö lätlastega. Nelja päeva jooksul kohtuvad eesti ja läti muusikud, käsitöölised, kunstnikud ning kultuuriloojad, et jagada oma traditsioone ja luua koos uut. Festivali viimane päev, 18. juuli viib huvilised üle piiri Valmierasse, kus jätkub programm Läti suurimal Valmiermuiža etnomuusikafestivalil.
“Asume siin Võrumaal ju nii lähedal Läti piirile, ometi teame oma naabritest võrdlemisi vähe. Ajalooliselt oleme olnud üks Liivimaa ja väga tihedalt lätlastega seotud. Sedapuhku ongi Aigu Om!-il võimalus saada osa lätlaste käsitööst ning mul endal täitub üks unistus viia kokku sõsarpillid kannel ja kokle – anname Aigu Om küünis kontserdi koos Läti kandlevirtuoos Laima Jansonega ja esmettekandele tuleb eelneva residentuuri ajal sündinud uus muusika,” tutvustab festivali korraldaja ja muusik Mari Kalkun.
Aigu Om! festivali avapäev leiab aset Pähni looduskeskuse ümbruses, kus saab osa metsast inspireeritud programmist. Kavas on metsafilmi „Mets 森 Mori“ linastused, Veljo Runneli molotamise meistriklass kuulamise ja kuulmise teemal ning helikunstniku John Grzinichi ühiskuulamise kogemus. Õhtu kulmineerub Meisterjaani kontserdiga Pähni metsakõlakodades. Päeva lõpuks toimub südaöine vaikuse ja pimeduse rännak Paganamaal koos elustiili psühholoog Kristi Raavaga.
Festivali teine päev jätkub Rõuge rahvamajas, kunstikuuris ja kirikus. Läti meistrid õpetavad töötubades, kuidas rõõskkoorest ise võid valmistada. Loovust saab rakendada taimevaiba loomise, naturaalsest nahast kauni aksessuaari valmistamise ning puidust ripatsile ornamendi loomisega. Lisaks toimuvad kohalike Võrumaa käsitöömeistrite töötoad. Pillimeister Mihkel Soon tutvustab traditsioonilisi pille ja pillikeelte valmistamist. Kuna tänavusel festivalil on keskmes kannel, siis on festivali raames kõikidel huvilistel võimalik ka ise proovida Kadri Lepassoni juhendamisel väikekandlel mängimist. Rõuge kunstikuuris õpetatatakse rätinukku tegema, vasest ripatsi valmistamist ja saab osaleda vaibakudumise töötoas. Festivali viimasel päeval, 18. juulil Lätis Valmiermuiža pargis saab samuti mitmetes neis käsitöö töötubades osaleda.
16. juuli pärastlõunal astuvad Rõuge rahvamajas üles noored rahvamuusikud ning õhtul linastub dokumentaalfilm „Puuluup – kaablid autos veel“, kohal on ka filmi režissöör Taavi Arus. Rõuge päeva lõpetab eriline öökontsert „Hengeke“ Rõuge kirikus, kus esineb Kaisa Kuslapuu koos Kanada muusiku Alan Mackie'ga (piletid eelmüügis Piletikeskuses). Kogu päeva vältel on avatud ka kogukonnakohvik „Emad köögis“, kus nautida kohalikke koduseid maitseid.
17. juuli viib Aigu Om! festivali külastajad Viitinasse. Juba hommikust alates on avatud mitmed näitused ja loovtegevused ning erinevad kohvikud. Lisaks saab Viitina järvel kanuuga sõita, külastada taluloomi, ronimisküüni ja osaleda raamatulaadal. Need on võimalused osa saamiseks rahulikust festivalirütmist, väärtustada kohtumisi, vestlusi, vaikust ja kohalolu.
Festivali üheks oodatuimaks sündmuseks on 17. juuli õhtul Aigu Om! küünis ja 18. juulil Valmiermuiža pargis toimuv kontsert „Lendav kannel“, kus astuvad üles Eesti hinnatud laulja ja kandlemängija Mari Kalkun ning Läti silmapaistev koklemängija Laima Jansone. Kahe naaberrahva traditsioonilised pillid, Eesti kannel ja Läti kokle põimuvad ainulaadseks helimaailmaks, mille loob kahe muusiku ühine looming ja improvisatsioon. Eestis ja Lätis toimuvad kontserdid on ühtlasi tänavuse Eesti-Läti koostööprojekti üheks olulisemaks tippsündmuseks. Festivali täielik programm ja piletite info ja töötubadesse registreerimise info on leitav Aigu Om! kodulehelt.
Aigu Om! toimub projekti „Sama, sama, aga erinev“ raames, mille eesmärk on tugevdada Eesti ja Läti kultuurikoostööd ning tuua kokku mõlema riigi pärimuskultuuri hoidjad ja loojad. Tänavune festival on hea võimalus kogeda, kui palju on kahel naabermaal ühist ning milliseid põnevaid erinevusi nende kultuurides leidub.
